see oli tõesti komöödia.
enamik komöödiaid on sellised mõttetud jalagaperse naljad, aga mitte see.
9 ja 10 jardi tuleb veel meelde väga korralike naljadega
täna Selveris:
kohe ukse juures 2 tyypi.
"Tere, kas teil juba pensionisammas olemas?"
Ma ütsin, et teil need sambad eriti ei püsi ju.
"Nii et te ei soovi siis"
ja soovisid head päeva.
Väikse ääremärkusena lisaks Katzy viimasele lausele, et kõik võtmed ja lahendused ja abimehed asuvad meie sees.
Ja seda põhiliselt alternatiivmeditsiin rõhutabki.
Kodutuid tuleb juurde jah korraliku hooga.
Endal oli hiljuti keiss, kui mingi normaalse välimusega 30ndates noor mees palus osta piima ja leiba.
Muidu küsivad ikka parmud joomiseks raha, seda ma pole kunagi andnud, aga piima ja leiva ostsin tollele mehele küll.
@ Peeter Laurits
Nüüd räägin ma teile ühest huvitavast hüpoteesist inimevolutsiooni vallas, mida teaduslikult tõestada pole veel õnnestunud, aga mis seeni või teisi hallutsinogeenseid taimi kogenud inimestele peaks siiski huvi pakkuma.
Eristades inimesi loomariigist, rõhutakse peamiselt inimteadvusele tuues esile kas kultuurilisi tunnuseid
• Lingvistiline ja sümboolne osavus
• Tööriistade kasutamine
• Kogemuse talletamine epigeneetiliselt laulude, tekstide, kunsti ja ajaloona.
või siis neurofüsioloogilisi tunnuseid
• Inimese närvisüsteemi erakordselt suur maht ja komplitseeritus, mis võimaldab koordineerida eelpool mainitud lingvistilisi protsesse
• ning sooritada keerukaid motoorseid tehteid nagu tagajalgadel käimine samaaegselt esijalgadega tööriistu manipuleerides, kõnelemine ja kirjutamine.
Arheoloogilisted andmed ütlevad, et umbes kolm miljonit aastat tagasi hakkas inimese evolutsiooniprotsess kulgema ennenägematu tempoga. Kui üldiselt võtab tühistegi geneetiliste mutatsioonide kinnistumine miljoneid või kümneid miljoneid aastaid, siis sedapuhku suurenes inimese peaaju maht kolme miljoni aasta jooksul rohkem kui kolmekordseks, inimese eellased tõusid tagajalgadele, kasvatasid omale haarava pöidla, hakkasid kasutama tööriistu ning võtsid kasutusele tule. Sellisele tempole ei leidu elu ajaloos vastet, ning seni pole veel keegi suutnud näidata, mis põhjustas niivõrd järsu ja resultatiivse evolutsioonilise hüppe.
Terence McKenna pakub välja hüpoteesi, et inimese eellaste neurofüsioloogiline ja kommunikatiivne areng said käivitava laengu kokkupuutest psühhoaktiivsete taimedega, et mõistatuslikuks puuduvaks lüliks evolutsiooniredelil on hoopis mõni taimne eluvorm, mille partnerlusest inimpsüühikaga on alguse saanud pöördelised muutused kesknärvisüsteemis. Paljud hallutsinogeensed taimed, sõltuvalt doosist, võivad
• teritada nägemist,
• stimuleerida kesknärvisüsteemi,
• suurendada kokkukuuluvustunnet ja seksuaalsust
• ning anda ekstaatilisi elamusi tavatute intuitsioonipursete ning transtsendentaalse tajuga.
Kõik need tunnused, nii üksikutena kui üheskoos võetuna, pidid suurendama inimeellaste kohastumuslikku potensiaali, intensiivistama keskkonnataju ning grupisidemeid, suurendama sündivust ning andma kaifivatele ahvigruppidele evolutsioonilisi eeliseid mittekaifivate ees. Kõige olulisema aspektina pidi psühhoaktiivsete taimede pidev tarvitamine tekitama kollektiivse gnoosise, mis võis lõpuks viia keele tekkeni.
Uudiseks ei tohiks olla seegi, et enamus hallutsinogeenseid aineid mõjutavad kõige tugevamini just kõnekeskusega seotud ajuosi - ajukoort ja Broca piirkonda, mis tegelevad otseselt märksüsteemide ja sümboolsete protsessidega. Paljud neurofüsioloogid võtavad tõsiselt võimalust, et kokkupuude hallutsinogeensete taimedega võis olla katalüsaatoriks kõne tekkele.
Jah, huvitav on see, et enne selle teooria lugemist tulin ise sellise mõtte peale ja just seentega. Evolutsiooniteooria võib siiski sellisel juhul tõele vastata.
Keegi pole siiani ju suutnud seletada, et kuidas siis ikkagi oli see etapp, kui ahvist sai mõtlev inimene.
Lööja ja ohver pole selles keisis peategijad.
see pinginaaber teadis raudselt, kuidas ta reageerib mingite pisiasjade peale.
ja siis ta nautiski eemalt
