täiesti nõme päev oli järjekordselt. tööl ei läinud just nii kui vaja. poole päeva pealt selgus, et boss on haiglas, aga mul oli vaja, et üks arve saaks makstud. kolleeg räkis sekretäriga ja see oli omal vastutusel nõus pool ära maksma. siis istusime minu juures, jõime kohvi, vaatasime filmi ja ootasime ülekannet. kell 5 tüüp helistas ja tuli välja,et see tibi oli ära unustanud. õnneks lubas kohe kontorisse tagasi minna. kuna ta ütles, et on viimsis, siis eeldasime, et väga kaua ei lähe. läksime aparaadi juurde sõnumit ootama. ootasime tund aega. siis veel see kuradi aparaatide päeva limiit, nahhui. õnneks on täna jalka. kui real pähe saab, siis on päev ikka täiesti putsis
teadmised võivad ju jääda, aga kui sa pead terve infrastruktuuri uuesti nullist ülesehitama hakkama, siis võib öelda, et on võimalik nö. kiviajas maanduda.
Ojamees: Ei maksa uskuda kõike mida uudistes räägitakse. Tasub alati kahelda... Mul tekib sportlik huvi kohe leida mingisugune tumedam külg headest uudistest. Ja vastupidi... kui räägitakse mingisugusest kriisist või õnnetusest, siis nagu öeldakse... ühele õnn teisele õnnetus. Sa võid mind nimetada paranoikuks... aga nii ta on... korraldatakse päris palju asju mis meile tunduvad õnnetusena või vältimatu reaktsioonina, kuid mille asjaolusid ei selgitata või selgitatakse tõde moonutades. Sa võid uskuda kõike mida sulle ajalehes räägitakse. aga see ei tähenda veel et asjad nii olid. Me ei leia kunagi ühist keelt, sest sina näed hoopis teistsugust maailma kui mina.
tõsi, tõsi. viimase lausega on raske nõustuda. kunagi ei tea
btw. lugesin just, et tüüps käskis sõdurid, kes keeldusid rahumeelseid protsesteerijaid tulistamast,kinni võtta ja põlema panna. aga muidu oli ta pühak
