Side Note: ei seda muidugi, et ulmefilmid ei pea olema ainult tulnukad ja lima...päris kaval võte see, et panna see alter.reaalsus minevikku eelmise saj. algusesse, mitte kuhugi tulevikku, mis kunagi juhtuda võib - see pani kohe usutavusele mitu punkti juurde ja mõtlema, et what the hell - kas tõesti on nii kuskil olnud :) (IMDB ütleb kah ainult drama ja romance).
Häiris selle filmi juures vist veidi igav loo areng ja see laste internaatkooli lugu oli ka liiga veniv...muidu päris hea
Jah nõus loo areng oli veniv, kuid see oli taotluslik sest mõte oligi näidata et kogu nende elu (doonorite aastates) läheb mööda, enne kui nad taas üksteist näevad. Seetõttu see nn venivus ka töötas, vähemalt minu jaoks.
Kuna kõigil ei ole ilmselt postimehe pluss kasutajat, siis copy siia kogu artikli. Põhjendus on korralik kvaliteethuumor.
Kurikamõrva ajendiks sai tühjaks lastud autorehv – nii selgus eile Harju maakohtus peategelase Vjatšeslav Bajuki antud selgitustest.
Juhtunust kohtus poolteist tundi üksikasjalikult rääkinud Bajuki ütlustest selgus tema tegevus ööl enne veretööd ja selle ajal. Vahetult pärast kinnipidamist oli Bajuk öelnud oma teo põhjuseks viha naissoo vastu, nüüd aga kordas ta kohtus lugu, mida oli uurijatele rääkinud esimesel ametlikul ülekuulamisel.
Asjaolud on Bajuki selgitusel lihtsad. Veretööle eelneval õhtul lõpetas ta restoranikoka töö veidi enne keskööd, misjärel ta Tallinna Raekoja platsil kohvikus oma pruudi ja selle sõbrannaga kokku sai. Noorte vahel puhkes pealtnäha tühine tüli, misjärel üksi jäänud Bajuk Nimeta baari läks.
Jõudnud seal juua kaks džinni toonikuga, tekkis Bajukil enda väitel sõnelus kõrvallauas istujatega, misjärel ta Balti jaama naabrusesse pargitud auto juurde jalutas, sealt paki sigarette võttis ja lähedal asuvasse Depeche Mode’i baari suundus.
Istunud seal kuni sulgemiseni – «Kell võis olla viis hommikul või isegi rohkem» –, väljus ta sealt juhututtavast mehega, kellega Bajuki sõnul lihtsalt linna peal aega veedeti.
Jätnud joomakaaslasega hüvasti, läks purjus Bajuk tagasi auto juurde. «Pilt mul silme ees hõljus veidi,» kirjeldas ta. Seal avastas ta, et tema Audi parem tagaratas oli tühi.
Et Bajukil oli varemgi samas Suur-Kloostri tänava parklas autoga probleeme olnud («Minu auto üks esituli värviti seal üle»), mõtles purjus noormees, et see on kellegi tahtlik tegu. Märganud samal hetkel parklast kiiruga lahkumas kolme inimest, arvas ta, et just nemad on huligaansuse taga.
Asja klaarima minna otsustanud Bajuk haaras julgestuseks auto pagasiruumist kaasa paar aastat varem Ülemiste keskusest ostetud pesapallikurika. Kiirustanud kolmikule järele, märkas ta, kuidas üks inimene neist jooksujalu eemaldus. «Mulle jäi mulje, et ta püüab minu eest põgeneda,» rääkis Bajuk.
Järgnedes kiiruga põgenejale, märkas Bajuk veidi hiljem enda väitel lähedal põõsastes liikumist. Seetõttu arvanud ta, et kolmik püüab teda sisse piirata.
«Ma ei hakanud ootama rünnakut, vaid otsustasin ise esimesena tegutseda,» rääkis mees.
Pidades enda ees hämaras liikuvat kapuutsiga inimest endiselt põgenejaks, lõi Bajuk viimasele järele jõudes ette hoiatamata kurikaga selja tagant vastu puusa.
«Mul ei olnud mõttes tekitada talle tõsiseid vigastusi. Tahtsin, et ta kaotaks tasakaalu ja kukuks pikali,» rääkis Bajuk.
Et ohver jäi püsti, otsustas Bajuk teda veel kord lüüa. «Tahtsin tabada õlga, kuid juhtus nii, et ta liikus kummardudes ette, ja seetõttu tabasin pähe,» väitis mees.
Selleks et ohver lõplikult pikali kukuks, lõpetas Bajuk enda väitel löökide seeria kurikahoobiga kõhtu. Mehe sõnul taipas ta alles siis, kui nägi maas hingeldavat ohvrit lähemalt, et tegemist on naisterahvaga.
«Siis ma taipasin, et olin eksinud,» rääkis mees.
Kuid et inimene hingas, arvas Bajuk temaga kõik korras olevat. «Ma ei arvanud, et tekitasin talle tõsiseid vigastusi,» põhjendas mees.
Ka eksperdi arvamusele, et ohvriks osutunud meteoroloogile Krista Odakivile löödi kurikaga pähe korduvalt, vaidles mees vastu. «Pähe lõin ma teda üks kord.»
Bajuki sõnul läks ta seejärel tagasi Toompea nõlvale Patkuli treppidele, kuhu arvas olevat läinud ka huligaanide trio. Mehe väitel nägigi ta treppidel üleval seismas kolme inimest, kelle poole ta liikuma hakkas. Trepimademel olevat talle aga ette jäänud samuti üles läinud neiu, keda ta üritanud käega teelt eest lükata.
«Tütarlaps hakkas minuga emotsionaalselt riidlema. Ma ei tahtnud temaga tegelda, kuid ta segas mind üles jõudmast,» rääkis Bajuk. «Andsin talle kõrvakiilu, misjärel ta valjult karjuma hakkas. Siis ma ütlesin talle, et ära karju.»
Tekkinud rüseluse kohta väitis Bajuk, et lõi naist kurikaga vaid poolkogemata. «Kurikas lihtsalt puudutas teda, kui ma teda nahutasin. See liigutus polnud mõeldud löömiseks,» rääkis mees.
Bajuki väitel lõpetas ta peksmise vaid seetõttu, et tahtis jõuda üles, järele teda huvitanud kolmikule, mitte aga seetõttu, et peale sattusid kaks koolitüdrukut, keda ohver appi hüüdis.
«Üles jõudnuna sain ma aru, et ei saa neid kolme kätte, ja alles siis mõistsin, et olin teinud kaks suurt viga. Olin teinud haiget kahele ilmsüütule inimesele.»
Magas mitu tundi autos
Vjatšeslav Bajuki sõnul tekkis tal pärast kahe naise ründamist enda vastu äkkviha, mille tõttu ta kurika vastu kivist müüriäärt puruks lõi. Ja kuigi algul mõelnud ta samas treppidest alla minna, siis nähes, et peab selleks all kohtuma temalt äsja keretäie saanud karjuva naisega, pööras ta otsa ringi ja läks ringiga parklasse oma auto juurde.
«Sel hetkel ei arvanud ma, et oleksin teinud midagi väga tõsist. Autosse jõudes keerasin süüte sisse ja jäin väsimusest magama. Ärkasin hommikul kella 11 paiku ja et mul oli hirmus pohmell, läksin pruudi juurde,» rääkis Bajuk.
Seega magas mees veretöö hommikul kuriteokohast napi paarisaja meetri kaugusel veel mitu tundi, samal ajal kui politsei samas uurimistööd tegi.
Bajuki sõnul mõtles ta hiljem mitu korda politseisse minna ja end vabatahtlikult üles anda. «Mitmel õhtul mõtlesin, et järgmisel hommikul lähen, aga kui hommik käes oli, siis ei suutnud seda teha,» rääkis ta. (PM)
Side Note: vaatasin ka selle Never Let Me Go ära...kummaline film. Mõndade filmide kohta ei oskagi selget hinnangut anda, kuna midagi nagu pani vaatama ja samas midagi nagu häiris pidevalt. Üks asi, millest sotti ei saanud - kas see oli ulmefilm või mitte ehk selline doonorifarm on päriselu?
Never Let Me Go on ulmefilm sest päriselus ju sellist doonorifarmi ei eksisteeri.
Ulme ei tähenda ainult tulnukaid, vaid ka alternatiivset minevikku-tulevikku, ühiskonnakorraldust, sotsiaalseid norme jne jne.
Lihtsalt selle filmi puhul on loodud hüpoteetitiline ühiskonnakorraldus millega on võimalik tõstatada eetilise küsimusi mida meie igapäeva ühiskonnas igapäevaselt ei eksiteeri.
Kui peaksin selle Never Let Me Go nn "ultimate message" nimetama (nagu ka mõned leheküljed tagasi tegin) siis ütleksin et "kõigil on vaid 1 võimalus elus tõelist armastust tunda".
Message on iseenest klišee aga selle sõnumi jaoks loodud lugu ulmelises ühiskonnas ning igast küljest traagiline lõpplahendus teevad selle filmi nauditavaks.
kain: bale'il on siiski v2ga hea geneetika ja fyysiline baas, ta norm kaal on ka mingi 85-90kg ringis. palju ta oma norm kaalule juurde v6ttis batmani jaoks, mingi 10-12kg? 6ige toitumise ja trenniga pole see v2ga v6imatu saavutus 6 kuu jooksul. ta on selline distsipliini friik, et ma steroidid arvestaks kohe v2lja.
Point on selles et kõigpealt võttis ta Machinisti rolli jaoks alla 40+ kg ja pärast selle võtetet lõppu kaaludes 50kg kasvatas ta isegi veidi vähem kui kuue kuuga 50kg lihasmassi juurde. Niiet Batmani võtete jaoks kaalus ta juba 100kg.
Ja tüüp võttis selle kaalu juurde 6 faking kuuga. Kes vähegi jõusaaliga kokku puutnud on, teab, et ainult steroidide abiga on selline massikasvatus võimalik ja isegi siis on see väga raske.
