 |
| Author |
| Thread |
|
 |
|
NRG
28/01/2008 22:59
|
pivko mmmmmmm kak prijatno rasslabljaet :D s4astje :D
|
 
|
poki4
29/01/2008 00:05
|
http://www.bangface.com/
nagon
|
|
|
Боцман
29/01/2008 00:20
|
lozus spat, zavtra exzamen po operacionnomu analizu, budu zdavat analiz6, zakolebalo uze
|
|
|
muchacha
29/01/2008 04:48
|
за последние две недели первый раз так рано встала , иду в школу :)))))))))
|
|
|
ASYS
29/01/2008 04:49
|
6:48
за последние две недели встал часов в 4 утра и это нормально! :))))
|
|
|
Corpse
29/01/2008 05:25
|
Zabolel..!!!!!!blaaaa...
|
|
|
Liric
29/01/2008 06:01
|
uze na rabote =) sednja uidu po ranze,mlja sednja denjuxa a kak to daze ne 4uju 4to stal starze =)
vsem xorozego dnja ;)
|
|
|
ani
29/01/2008 06:08
|
ем butique
|
|
|
katz
29/01/2008 07:29
|
liric hb ;)
pora vqdvigatsja na rabotu ..
|
|
|
excelente
29/01/2008 07:42
|
pol rabotq po ekologii sdelala,daljsjhe lenj....chasok posplju i na vozdenie.....potom na rab,kak vsegda.....
|
|
|
FunnyGirl
29/01/2008 07:58
|
такие планы грандиозные в этом году)))один план уже выполнила,в понедельник на учёбу яхуу,дальше будет ещё веселее)))im so happy people)))
|
|
|
MU
29/01/2008 08:40
|
Perejehal v SWE, skoro pojedu hatu smaret :)
|
|
|
шило!
29/01/2008 08:41
|
kak tam v SWE ?! 4istenko i horosho ? :P
|
|
|
MU
29/01/2008 09:19
|
Da poluthse chem v FIN...
|
|
|
smoke-screen
29/01/2008 09:26
|
погода Г !! и настроение Г !!
надо ситуацию исправлять !!
|
|
|
FunnyGirl
29/01/2008 09:56
|
Фанька парит в облаках)))
|
|
|
шило!
29/01/2008 09:59
|
kogo pariw ?! angelov nebesnyh ?! :)))
|
|
|
Liric
29/01/2008 10:13
|
vse konec rabo4ego dnja =)
|
|
|
FunnyGirl
29/01/2008 10:23
|
шило!
даа,ловлю тут приходы ахаха))))
|
|
|
eni'
29/01/2008 10:48
|
:))) horosho, kogda polu4aetsa to 4to zadumal
|
|
|
Red_Fury
29/01/2008 10:58
|
12,58 kak medlenno tjanetsja vremja....
|
|
|
FunnyGirl
29/01/2008 11:17
|
я опять что то нахимичила с компом,столько ссылок и не одна не закрывается гыы)))
|
|
|
Daha
29/01/2008 13:35
|
MU:
Perejehal v SWE, skoro pojedu hatu smaret :) ooo klassnenko, obozaju sweden, toze ho4ju tam zit :)
|
|
|
Liric
29/01/2008 16:06
|
takaja zopa...loptik otdal v remont,vot zazel v i-net s telefona.segodnja name4aetsja malenkii q bux s rodnei!
|
|
|
ASYS
29/01/2008 16:17
|
18:17
вернулся с работы, живот опять болит от смеха! люблю свою работу! :))))
|
|
|
Злая Ведьма
29/01/2008 16:33
|
Устала я сегодня) Сижу вся в ожидании бонга)))))
|
|
|
Luci
29/01/2008 18:44
|
пью...
|
|
|
katz
29/01/2008 19:01
|
horosh pit :) jussi lemonnqi maksimum
|
|
|
ani
29/01/2008 20:10
|
ем пельмени..и...
1.Materjaliõpetus
Käsitleb peamiselt seda,missugune on eri materjalide liigitus,nende koostis ja struktuur,kuidas sellest oleneb materjali tugevus ja teised omadused.
2.Materjalide struktuur ja omadused
-tehnomaterjalide põhiliseks struktuuri-ühikuks on aatom,mis koosneb positiivselt laetud tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite(ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis.Metallis paiknevad kindla seaduspärasuse järgi,moodustades korrapärase kristallvõre.Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale(aatomite ideaalsele paigutusele).
3.Aatomi ehituse skeem
4.Kristallvõre tüübid
a)primitiivsed e lihtsad-aatomid paiknevad ainult võreelemendisõlmpunktides(tippudes);b)ruumkesendatud-lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võreelemendi sees;c)tahkkesendatud-lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel;d)põhitahkkesendatud-lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel.
5.Metallid ja mittemetallid
Metallid on ained,millel on tahkes olekus iseloomulik läige,hea elektri-ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus,suur plastsus ja elastsus.Kõik metallid peale elavhõbeda on tavalisel temperatuuril tahked ained.Metallid ja sulamid:1)Raud ja rauasulamid(95%).2)Mitteraudmetallid ja mitteraudsulamid.
6.Materjalide füüsikalised omadused,arve,…
Tihedus.Sulamistemperatuur.Soojuspaisumine.Soojusjuhtivus.Elektrijuhtivus.Magnetism. Tiheduse ühikuks on kg/m3.Plastidel on tihedus 1000…2000 kg/m3,keraamikal 1500…2500 kg/m3,enamkasutatavatel metallidel piires 1700…22 000 kg/m3.Kergmetallid ja –sulamid –ρ üle 5000 kg/m3(liitium,berüllium,magneesium,alumiinium,titaan jt);raskmetallid ja –sulamid –ρ ületab 10 000 kg/m3(plaatina,volfram,molübdeen,plii,tina jt);keskmetallid ja –sulamid –ρ üle 5000 kg/m3 kuid alla 10 000 kg/m3.Fe ρ=7870 kg/m3;Pb ρ=11 340 kg/m3;W ρ=19 400 kg/m3;Cu ρ=8930 kg/m3;Ag ρ=10 500 kg/m3;Al ρ=2700 kg/m3;Ti ρ=4540 kg/m3;Pt ρ=21 400 kg/m3;Au ρ=19 320 kg/m3. Sulamistemperatuur.Temp-uuri,mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse,nim.sulamistemp-uuriks(Ts).Kergsulavad metallid ja sulamid -Ts ei ületa plii oma,s.o 327oC(tina,plii,antimon,elavhõbe jt);rasksulavad metallid ja sulamid - Ts ületab Fe oma,s.o 1539 oC(volfram,tantaal,molübdeen,nioobium,kroom,vanaadium,titaan jt);kesksulavad metallid ja sulamid - Ts üle plii kuid alla raua oma.Fe Ts=1539 oC;Pb Ts=327 oC;W Ts=3410 oC;Cu Ts=1083 oC;Ag Ts=960 oC;Al Ts=660 oC;Ti Ts=1660 oC;Pt Ts=1773 oC;Au Ts=1064 oC.Plastid jäävad sulamistemp.poolest alla metallidele,mistõttu enamike plastide lubatav töötemp.piirdub 100 oC.Keraamikal on kõrge Ts. Soojuspaisumine.Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad.Ruumpaisumistegur(vedelikud,gaasid);joonpaisumistegur(tahkised).Soojusjuhtivus.Iseloom.soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines.Elektrijuhtivus.Aine võime juhtida elektrivoolu.Elektrijuhid,pooljuhid,dielektrikud.
7.Materjalide mehaanilised omadused,arve,…
Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele. Tugevus.Kõvadus.Sitkus.Plastsus.Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust,ebaühtlast temp-uuri vm.Tugevusnäitajd-voolavuspiir,tugevuspiir jt.Konstruktsioonitugevus,staatiline,dünaamiline,kestustugevus.Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile.Tuntumad kõvadusteimid(Brinelli,Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku(indentori) surumisel uuritava materjali pinda.Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda(enne purunemist) olulist deformeerimist.S.vastupidine omadus on haprus.Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat(plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist.
8.Tehnoloogilised omadused,näited,…
Valatavus.Survetöödeldavus.Lõiketöödeldavus.Termotöödeldavus.Keevitatavus.Joodetavus.
9.Purustavad katsed ja skeemid
Materjali purustava katse tagajärjel purustataksa detail või selle materjalist valmistatud(valatud,pressitud,lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad-teimikud. Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeim, surve- ja paindeteim, löökpaindeteim, vahel ka väändeteim.Tõmbeteim.Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest:tõmbetugevus Rm,voolavuspiir ReH,tinglik voolavuspiir Rp.
Plastsusnäitajatest katkevenivus A%,katkeahenemine Z%.Löökpaindeteim.Katsetamine löökpaindele on materjali sitkusnäitajate põhiline meetod.
Katsetamine löökpaindele võimaldab otsustada selle üle, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele.Väsimusteim.Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv-korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustab pragude teket.Seda protsessi, mis lõpeb purunemisega, nimetatakse väsimuseks.
Väsimustegevust iseloomustab väsimuspiir.Väsimusteimi tehakse erimasinaga, kus näiteks pöörlevat teimikut koormatakse paindekoormusega. Metalli väsimuse põhjuseks on pingete kogunemine kohtades, kus detailis on astmed, sooned, keermed jms või defektid. Sellised kohad on pingekontsetraatorid.Skeemid:
10.Mittepurustavad katsed ja skeemid
Metalltoodete mittepurustava kontrolli meetodite ülesanneteks on:defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses,materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine,füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine (soojus,efektiivsus,kõvadus jt),tehnoloogiliste protsesside pidev kontroll )toote pikkus, paksus, pinnakvaliteet jt).Mittepurustavad kontrollimeetodid võib jagada mitmesse rühma,millest põhilised on:kõvaduse määramisemeetodid,radiograafiameetodid,ultrahelimeetodidmagnetmeetodid,kapilaa
rmeetodid
elektrilised meetodid.KõvaduskatsedEnam levinud on kõvaduse mõõtmine otsaku sissesurumise teel. Kõvaduse määramine Brineli meetodil Kõvaduse määramisel Brineli meetodil surutakse katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400N.Brinelli kõvadus tähistatakse tähtedega HBW.
Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus või kõvasulamkoonus tipunurgaga. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus.Vickersi meetodil Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse määramiseks.
Sõltuvalt materjali paksusest ja kõvadusest kasutatakse erinevaid koormusi.
Radiograafiakatse Radiograafiameetod seisneb kontrollitava eseme kiiritamisel röntgeni või gammakiirtega.Ultrahelikatse Ultrahelimeetod põhineb 2...4 MHz sagedusega ultraheli kasutusel.Ultraheli nõrgendavad aga poorid, praod, mittemetalsed lisandid.
Magnetpulberkatse.Magnetmeetod põhineb magnetvälja hajumisel metallist asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite toimel. Meetodiga saab kontrollida ainult ferromagnetilisi materjale.
Kasutatakse magnetmeetodi kahte varianti: kuiva ja märga. Kapillaarkatse
Kapillarmeetod põhineb vedeliku võimel imbuda kapillaarjõudude toimel materjali defektidesse. See on vanemaid ja lihtsamaid MPK meetodeid, mis lubab leida kuni 1 mikromeeter läbimõõduga poore või pragusid. Pöörisvoolukatse Pöörisvoolumeetod põhineb eset läbiva elektrivoolu toimel tekkiva pöörisvoolu mõõtmisel. Elektrilised parameetrid sõltuvad metallist. Näiteks elektritakistus oleneb metalli koostisest, metalli temperatuur põõrisvoolu suurusest, tühikutest jne. Mittepurustava kontrolli edukus sõltub meetodi tundlikkusest.
11.Raua süsiniku sulamid,näited,…
Rauasüsinikusulamid:-terased,mille süsinikussisaldus on kuni 2,14%;malmid,mille süsinikussisaldus on üle 2,14%(tavaliselt kuni 4%)
12.Terased,margid,näited,…
Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on umbes kümne korda laiem kui teistel metallidel ka nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on süsiniku sisaldavad sulamid- rauasüsinikusulamid, mis jagunevad järgmiselt: terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%) Peale süsiniku on terastes ja malmides alati teisi lisandeid, tavalisandid mis on jäänud sulamitesse nende saamise käigus ja spetsiaalselt lisatud- need on legeerivad elemendid.Teraste ja malmide kõrval on leidnud tehnikas kasutust mitmed rauasulamid, mis ei sisalda süsiniku. Raua ja rauasulamite tähtsus ei põhine mitte ainult nende rohkel kasutusel ja nende omaduste mitmekesisusel, vaid ka nende suhteliselt madalal hinnal.Süsinik C- sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele; vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad.
Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase heprumist madalatel temperatuuridel.Tavalisandid Räni ja Mangaan. Tavalisandina räni sisaldus süsinikterases ei ületa 0,5%, mangaani sisaldus 1,0%.Räni lahustununa rauas tõstab terase voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdeformeeritavus.Mangaan tõstab märgatavalt terase tugevust, alandamata seejuures plastsust, ning samal ajal vähendab väävli kahjulikku mõju. Väävel ja fosfor. Väävel ja fosfor on terases kahjulikeks lisandeiks. Rauaga moodustab väävel keemilise ühendi- raudsulfiidi. Väävel vähendab terase löögisitkust, plastsust ja ka väsimustugevust.
Fosfor tõstab terase tugevus- ja voolavuspiiri, kuid vähendab plastsust ja sitkust ning halvendab keevitatavust ja korrosioonikindlust.Sitkuse vähenemine on seda märgatavam, mida suurem on terase C-sisaldus.
Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühenditena. Mittemetalsed lisandid määravad terase nn metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles samas pingekontsentraatoreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purunemissitkust.Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik.Legeerivad elemendid Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid- legeerivaid elemente – Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt.
Teraste liigitus Liigitakse terased kahte suurde gruppi:mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterasena) ja leegerterased
Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse eelkõige kahjulike lisandite (P,S) sisalduse järgi:tavakvaliteetterased ehk tavaterased,mittelegeerkvaliteetterased ,mittelegeerterased.Legeerterased jagunevad samade tunnuste järgi kahte gruppi:legeerkvaliteetterased,legeervääristerased. Kasutusotstarbe järgi liigitatakse nii mittelegeer- kui ka legeerterased kolme suurde gruppi: konstruktsiooniterased, tööristaterased ja eriomadustega terased (roostevabad jt).
13.Tööriistaterased,margid,näited,…
Tööriistaterased moodustavad teraste suuregrupi, mida iseloomustavad suur kõvadus,tugevus ja kulumiskindlus,s.o omadused,mis on vajalikud metallide lõike-ja survetöötlemisel,ja võime neid omadusi kuumenemisel säilitada-soojuskindlus.Tööriistateraste süsiniksisaldus võrreldes konstruktsiooniterastega suurem(enamasti 1...2%).Soojuskindluse järgi liigitakse tööriistaterased järgnevalt:mittesoojuskindlad(mittelegeertööriistaterased),poolsoojuskindlad(
peamiselt stantsterased) ja soojuskindlad(kiirlõiketerased). Mittelegeertööriistaterased
Mittelegeertööriistateraste C-sisaldus on 7...1,3% piires.
Kiirlõiketerased Kiirlõiketerased on enim kasutatavad tööriistateraste grupp.Kiirlõiketerased sisaldavad üle 0,6% C ja üldjuhul volframit,molübdeeni,vanaadiunit lisandeid.Kiirlõiketeraste kõrge karastustemperatuuri(üle 1000) ja selle järgneva mitmekordse noolutamise tulemusena saadakse terase kõvaduseks 64...65HRC.Näited: C-terased C70W2,C105W2.Külmstantsiterased
100MnCrW4,X210Cr12,X165CrMoV12.Kuumstantsiterased X40CrMoV5-1.Kiirlõiketerased
HS18-1-2-10,HS6-5-2-5,HS2-9-2-8. Teraste margitahistussusteem põhineb nende kasutusala, mehaaniliste ja fuusikaliste omaduste ning keemilise koostise iseloomustamisel ja selle satestab eurostandard EN10027.Kasutusalade jargi on teraste margitahiste pohilised sumbolid:S .ehitusteras, P- surveotstarbeline teras, L-torujuhtmeteras, E - masinaehitusteras,B - betooniteras (sarrusteras),Y- eelpingestatav betooniteras (sarrusteras),R- relsiteras,M-elektrotehniline teras jt. Keemilise koostise jargi markeeritavate teraste margitahiste pohilised sumbolid on:a) mittelegeerteraste korral C, millele jargneb C-sisaldust sajandikes protsentides naitav number b) madal- ja kesklegeerteraste korral (legeeriva elemendi sisaldus alla 5%) korral:- arv, mis naitab C-sisaldust, korrutatuna 100ga,- legeerivate elementide keemilised sumbolid sisalduse alanemise jarjestuses,- legeerivate elementide protsentuaalne sisaldus korrutatuna.
14.Terase struktuurid,skeemid
Terase puhul paigutuvad raua kristallvõresse süsiniku või legeerivate elementide aatomid.Raua ja süsiniku omavahelise reageerimise tulemusena tekib keemiline ühend-raudkarbiid.Fe aatomid rauas ning Fe ja C aatomid terases paiknevad kindla korra järgi,mida iseloomustab kristallivõre.Terase struktuuri moodustavad terad,mille ulatuses kristallivõre on orienteeritud üheselt.Süsiniku ja raua kristallvõred.Terase erinevate struktuuride tekke eri termotöötlusviiside korral teeb võimatuks eelkõige raua polümorfizm-erinevate kristallivõrede esinemise erisugustel temperatuuridel.Süsinik võib esineda mitmel kujul:teemandina ja grafiidena.Rausüsinikusulamites on vabas olekus süsinik grafiidi kujul,mille kristallvõre on heksogonaalne ja seetõttu on grafiidi tugevus ja plastsus väga väike.Terastes esinevad järgmised faasid:Ferrit(F)-väike tugevus ja kõvadus,kuid suur plastsus ja sitkus;Austeniit(A);Tsementiit(T) on raua ja süsiniku keemiline ühend raudkarbiid,ta ona rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram;Perliit(P);Tsementiit(T).Terase struktuut toatemperatuuril
Sulam on tasakaaluolekus siis, kui kõik faasimuutused temas on toimunud täielikult faasidiagrammi kohaselt. Selline olek saavutatakse ainult väga aeglases jahtumisel.
Terase struktuur kõrgel temperatuuril Kui puhta raua korral muutub kummutamisel ainult selle kristallivõre, siis terase kuumutamisel tekivad temperatuuridel üle 727 C.
Terase kiire jahutamise (karastamise) tulemusena struktuuris olev austeniit ei lagune, vaid muutub martensiidiks.Skeemid:lk.21 1.17,1.18.Lk.23 1.20
15.Raud-süsiniku faasidiagramm
Lk.22 1.19 Fe-Fe3C faasidiagramm
16.Terase termotöötlus,graafik,režiimid,…
Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust:
Lõõmutamine(kuumutamine aeglase jahutamisega- faasimuutused toimuvad täielikult)
Karastamine(kuumutamine kiire jahutamisega- faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt)
Terase lõõmutus Lõõmutus on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse teperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunmise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks. Difusioonlõõmutus ehk homogeniseerimist kasutatakse eelkõige leegerterastest valuplokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks- likvatsiooni kõrvaldamiseks.
Täislõõmutuse ehk täieliku lõõmutuse eesmärgiks on eelkõige sepiste ja valandite struktuuri peenendamine ja sisepingete kaotamine. Täislõõmutusel kuumutatakse terast üle faasipiiri Ac3.
Terase normaliseerimine Aeglase jahtumise tõttu on valandeis austeniiditera ja selle lagunemisel tekkinud perliiditera tavaliselt suur. Jämedateralist austeniitstruktuuri (ka perliitstruktuuri) saab parandada termotöötluse teel, mida nimetatakse normaliseerimiseks. Normaliseerimine on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30...50C üle faasipiiri, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel vähenevad sesepinged ja toimub terase faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, sepiste ja keevisõmbluste jämedateralise struktuuri
peeneteralisemaks.Normaliseerimise tulemusena muutub teras
peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel.
Terase karastus Karastamiseks nimetatakse termotöötluse viisi, mille tulemusel saadakse ebastabiilne (mittetasakaaluline) martensistruktuur, mille kõvadus on suur (kuni 65HRC). Karastustemperatuur. Süsinikteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks Fe-Fe3C faasidiagrammi teraste osa. Karastustemperatuur 30...50 C üle faasipiiri.Jahutuskeskkond. Levinuim jahutuskkeskond on vesi. Vee jahutusvõimele avaldavad mõju selles leiduvad lisandid. Nii näiteks destileeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda soole, jahutavad kaks korda aeglasemalt kui kraanivesi. Vees lahustunud gaasid halvendavad vee jahutusvõimet, seetõttu keedetud vesi (või korduvalt kasutatud vesi) võrreldes toorega jahutab intensiivsemalt. Karastuviisid. Olenevalt terase koostisest, detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida optimaalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbiviidav, kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Mida keerukama kujuga on termotöödeldav detail, seda hoolikamalt tuleb validajahutamistingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad sisepinged tekivad tema jahutamisel. Mida rohkem sisaldab teras süsiniku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, sisepingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisreziimi
Terase nooltus.Terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus- see on ka karastuse põhieesmärk. Ühelt poolt jahutamisel tekkivad termopinged, teiselt poolt martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase vähese vastupanu löökkoormustele ja deformatsioonidele. Neid omadusi aga on võimalik karastatud terase järgneva töötlemisega- noolutamisega- parandada.
Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200 C, seisutamises ja jahutamises. Selline noolutus sobib eriti tööristaterastaterastele, millelt nõuatakse suurt kõvadust. Noolust tõstab märgatavalt terase sitkust.Skeemid: Lk.23 1.21,1.22.lk.24 1.25.lk.25 1.27,1.29
...
|
|
|
r3d
29/01/2008 20:15
|
:o
|
|
|
|
|
| |
